Tegelase analüüs: Matilde

Matildet kohtab raamatus üsna alguses ja kohe siis saab öelda, et ta on iseloomult suhteliselt enesekeskne ja, et teda huvitab eelkõike kuulsus ja raha, mida peaks talle pakkuma abikaasa Sanderi pooleliolev raamat. Matilde on pigem tüüp kui karakter, sest inimtüübina on ta väga paljude ekstravertlikke omadustega.
Oma abikaasa Sanderiga saab ta läbi vahelduva eduga. Kui Matilde sai mis ta tahtis oli ta nii õrn ja hoolitsev kui võimalik.
Lauraga ei olnud suhted nii soojad. Ta õde olt talle pigem teenri eest. Võrdselt ta ennast oma õega ei tundnud - räägib temega võimalikult vähe ja kui räägibki, siis pigem ametlikumal toonil.
Oma isa Vestmanniga ei saa Matilde nii hästi läbi. Enamasti kuna mõlemad on üsna põikpäised ja kuna mõlemal peab ka alati õigus olema, ei suuda nad leida ka ühist arvamust Sanderi suhtes.
Matilde kõneviis on kirjanduslik ja uhke. Rääkides teeb ta ka muid asju peale lihtsalt kohapeal istumise. Mõnikord rõhutab enda öeldut mõne liigutusega (nt. kui Sanderil võtab liiga kaua aega raamatu valmis kirjutamisega, põrutab Matilde jalaga vastu maad end ennast ja oma tahtmist maksma panna).
Näidendis ongi Matildel tüüpilise naise roll - tavaliselt lihtsameelne, aga kui midagi tahab siis teeb kõike selle nimel.

Lingua franca

Lingua franca on keel, mida kasutatavad omavahelise suhtluskeelena inimrühmad kelle emakeeled ei ole samad. Tavaliselt on see mõni suur ja prestiižikas keel, mille taga on poliitiline ja kultuuriline võim. Kõige parem näide lingua francast on inglise keel Enamus teisi näiteid lingua francast olenevad seal piirkonnas räägitavatest keeltest; riigis võib olla küll üks lingua franca, kuid ühes seal olevas linnas võib olla selleks mõni teine keel.

Sõnakordused

Eesti rahva kujunemine

  Tänapäeva Euroopa rahvaste ja ka eesti rahva ja keele kujunemist mõjutas kõige rohkem ilmselt viimane jääaeg. See algas 100 000 aastat tagasi ja lõppes umbes 13 000 aastat tagasi. Et jääaeg üleelada, pidid kõik sellel ajal Euroopas elavad inimesed liikuma Euroopa lõunapoolsematele aladele, kus ei olnud nii külm ja kus saadi elada sealsetes varjupaikades.
Kui jääaeg hakkas läbi saama, hakkasid inimesed liikuma ka teistesse Euroopa riikidesse ning satuti ka Eestisse. Nendest said Eesti esimesed asukad peale jääaega. Kuid nad ei jäänud ainukeseks, kes Eestis elama hakkasid. Varsti hakkas Eestisse tulema inimesi ka Siberist, kes arvatatavalt sattusid siia oma väikeste kütisalkadega küttides. Kui küttijad jõudsid Eestisse, hakkas neile siin meeldima, nad leidsid endale naised ja jäidki siia.
 Seda aega peetaksegi eesti rahva kujunemise alguseks, sest just siis tulid siia inimesed, kes jäidki siia. Mitte just ise, kuid nende lapsed ja lapselapsed ja nii edasi.

Sõnakordused